Roose aed

Roose aed on väga uus aed - ainult 5 aastat, mis on silmapilk võrreldes enamuse teiste lähemal ja kaugemal asuvate aedadega. Samal ajal on tegemist iidse paigaga maakera ajaloos - 455 miljonit aastat tagasi potsatas siia meteoriit, mis tekitas 4 km läbimõõduga augu ja täpselt selle augu serval see aed asubki. Rehemäe kant on väga paene ja paas tuleb vastu igal hetkel kui labida maasse lööd ja see määrabki ära kas planeeritud istutus üldse teoks saab saada või tuleb plaan käigu pealt ringi teha. Olen aiandusega tegelenud ka normaalsel mullal, kuid paepealse võlud on omamoodi võluvad, kui oskad lahti lasta kurvastusest, mis kümnete ja kümnete taimede hävimisega tavapäraselt kaasneb..

Kaunil ja lopsakal aial on palju vaenlasi - liigne kuivus suvel, liigne niiskus talvel, visamast visa umbrohi, liiga palju kive maa sees ja liiga tugev tuul. Ja muidugi varesed, keda austan nende nutikuse tõttu, sest nad õpivad kiiresti ja hävitavad iga maasika ja hernepoja hetkel kui sa ei märka - aednik peab olema varesest nutikam. Loopealsel on ka eeliseid - teod ja nälkjad eelistavad niiskemaid paiku.

Aga on ka imetabaseid taimi, kellele klibune pinnas on just see õige ning ka oma välise graatsiaga sobituvad ümbritseva heinamaa taimestikuga ja kellede metsik ilu innustab aednikku vaatamata takistustele jätkama. Loopealse tänuväärsed ja leplikud pärlid on erinevad ürdid, salveid, lavendel, mesiohakas, sügisastrid, tuliürt, naistenõgesed ja muidugi erinevad punanupud, suurematest taimedest toomingas, toompihlakas, pihlakad, vahtrad ja muidugi kadakas.